Reading Time: 2 minutes

Me teame, et inimene saab suurema osa oma vitamiinide vajadusest toidust.

Vähem aga teatakse, et olulise osa päevasest B ja K-grupi vitamiinide vajadusest tagavad inimesele tema soolestiku mikrobioomi bakterid. 

Milliseid B-vitamiine meie mikrobioom toodab?

On uuritud, et vähemalt 30% B-grupi vitamiinide päevasest vajadusest toodetakse seedetrakti bakterite poolt. 

Täpsemalt toodavad kõhubakterid meie soolestikus:

• B3 vitamiini ehk niatsiini, 
• B6 vitamiini ehk püridoksiini,
• B9 vitamiini ehk folaati, 
• B12 vitamiini ehk kobalamiini.

Kui mikrobioom on tasakaalus ja mitmekesine, siis toodavad B3 ja B6 vitamiini enamik meie kõhubaktereid. B12 ja B9 vitamiine toodavad aga ainult Lactobacillus, Bifidobacterium, Bacteroides ja Prevotella perekondadesse kuuluvad bakterid. 

Sinu mikrobioomi testi tulemused näitavad hästi ära, kas sinu mikrobioomis on need bakterite perekonnad piisavas koguses esindatud.

Miks meie kehal B-vitamiine vaja on?

B-vitamiinid on eluks hädavajalikud, sest toetavad mitmeid erinevaid organifunktsioone.

B1-vitamiini on peamiselt vaja:

• rasvade, süsivesikute ja aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks; 
• närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks;
• maomahla normaalseks tekkimiseks.

B2-vitamiini on vaja:

• rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; 
• närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; 
• nägemisprotsessiks (silmade väsimuse vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks);
• naha, limaskestade, küünte ja juuste tervise toetamiseks;
• antikehade moodustamiseks.

B3-vitamiin ehk niatsiini on peamiselt vaja:

• rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks ning valkude sünteesimiseks;
• närvisüsteemi ja lihaste talitluseks;
• nahakahjustuste paranemiseks.

B6-vitamiini on peamiselt vaja:

• aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks (sh valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks);
• süsivesikute ja rasvade ainevahetuse tagamiseks;
• paljude bioaktiivsete ühendite (nt serotoniini) tekkeks organismis;
• erütrotsüütide valmimise protsessiks.

B9 vitamiine ehk folaate on peamiselt vaja:

• rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks;
• loote närvikoe arenguks; 
• erütrotsüütide valmimise protsessiks koos B12-vitamiiniga;
• DNA ning RNA sünteesimiseks kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks.

B12-vitamiini on peamiselt vaja:

• aminohapete normaalseks ainevahetuseks;
• erinevate aneemiate ennetamiseks (nt erütrotsüütide valmimise protsessiks koos folaatidega);
• närvikoe normaalseks arenemiseks.

Millist K-vitamiini meie mikrobioom toodab ja miks seda vaja on?

Vitamiin K puhul saab eristada kahte suuremat rühma: K1-vitamiinid ehk füllokinoonid ja K2-vitamiinid ehk menakinoonid. K1 vitamiine leidub taimedes, aga K2 vitamiine toodavad bakterid.

Inimene peab saama nii K1 kui ka K2-vitamiine, sest nende ülesanded ainevahetuses on erinevad, nt K1 osaleb peamiselt vere hüübimises ja K2 tagab veresoonte elastsuse.

Vitamiin K on oluline: 

• vere hüübimises, 
• südamehaiguste ennetuses, 
• luude ainevahetuses, 
• neerude töös. 

Kas sinu mikrobioom on piisavalt heas vormis, et vajalikke vitamiine toota? Et pakkuda oma kõhubakteritele täisväärtuslikku toitu, proovi ka meie kiudainesegusid. Tasakaalustatud kiudainesegud toetavad nii sinu seedimist kui ka tagavad mikrobioomi mitmekesisuse.

Veel kasulikku infot vitamiinide kohta leiad lehelt toitumine.ee

💌 Liitu ka Elsavie uudiskirjaga, et saada igal nädalal kasulikku infot oma tervise heaks.