Probiootikumid toidus – kuidas muuta oma toit probiootiliseks?

Reading Time: 3 minutes

Probiootikumidel on nii toidus kui ka toidulisandites tõendatult palju kasulikke mõjusid – need aitavad kaasa immuunsüsteemi töökorras hoidmisele, korrapärasele seedimisele, aga ka näiteks allergiate, põletike või autoimmuunhaiguste leevendamisele.

Kuidas ikkagi probiootikumid toidus tekivad ning miks probiootilisi toite või probiootikume võiks igapäevaselt tarvitada? Toitumisterapeut Katri Merisalu annab vastuseid.

Hapendamine ei ole marineerimine!

Inimesed on läbi aegade toidu säilitamisel leidlikud olnud. Hapendamine on väga vana viis, kuidas elusate bakterite abil toitu üle talve säilitada.

Hapendamise käigus tekivad toidus bakterid, mis neid säilitavad ning samas on neil ka sinu soolestikule probiootiline mõju.

Hapendamine ei ole aga marineerimine! Marineerimisel kasutatakse peamiselt äädikat, mille eesmärk on toidu säilitamiseks kõik elusad bakterid hävitada. Toit küll säilib, kuid sellel ei ole probiootilisi kasulikke omadusi.

Miks on probiootikumid toidus kasulikud?

Hapendatud toidud on head abimehed kehast mürkide väljaviimisel, ennetades nõnda kasvajate tekkimise riski. On ka avastatud, et hapendatud toitudest on kasu isegi laktoositalumatuse, põletiku, akne ja mõnede nahahaiguste leevendamisel.

Samuti on täheldatud, et hapendatud toidud pärsivad mitmeid autoimmuunhaigusi ja pärmseene üleliigset vohamist.

Suviti, kui on grilliaeg ning süüakse rohkesti rasvast ja raskesti seeditavat toitu, aitavad hapendatud toitudes elavad bakterid kõhus seda kõike paremini seedida ja tänu sellele taastada kiiremini kerge enesetunde.

Kui palju peaks hapendatud toite sööma?

Hapendatud toitude söömisel on oluline regulaarsus, sest head bakterid ei jää sinu soolestikku püsivalt elama, kuid juba see, et nad läbivad seedeelundkonda igapäevaselt, aitab ülal mainitud kasud kätte saada.

Soovitame süüa vähemalt 1 supilusikatäie, või veel parem 3–4 supilusikatäit hapendatud toitu päevas, et kasulikke baktereid kogu aeg oma kõhus hoida.

Alternatiiviks on teha probiootikumide kuure ehk võtta elusaid piimhappebaktereid juurde toidulisandina.

Elsavie kvaliteetsed probiootikumid Probiom ja Probiom+ on valitud lisaks muudele kasulikele omadustele just seedimist toetama.

Mida hapendada, et probiootikumid toidus tekiksid?

Probiootikumid tekivad igas hapendatud toidus ja hapendada võib proovida pea kõike.

Põnevaid ja ilusaid hoidiseid saab hapendades: kapsaid, rediseid, porgandeid, pastinaaki, juursellerit, küüslauku, peterselli, tilli, paprikaid, kadakamarju, sinepiseemneid, ingverit, peeti, kurki, suvikõrvitsat, musta sõstra lehti, mädarõigast, tšillipipart, sparglit jms.

Pane vaid omale meeldivad annid purki, maitsesta meelepäraselt ning katseta erinevate hoidistega.

Tee ise oma probiootikumid ehk kuidas hapendada köögivilju (juhend)

(Toitumisterapeut Katri Merisalu retsept; ilmunud ajakirjas Toit ja Trend)

1. Puhasta klaaspurk keeva veega. NB! Ära kasuta pesuvahendit ja ka käed pese ilma seebita, sest pesuvahendi jäägid takistavad piimhappebakterite kasvamist.

Seejärel pese ja tükelda köögiviljad.

  • Mida väiksemad tükid, seda kiiremini toimub käärimise protsess.
  • Eri köögiviljade segud hapnevad kiiremini kui ainult üht sorti köögiviljaga purgid.

2. Kasuta naturaalset jämedat meresoola. Sool on oluline koostisosa hapendamisel, sest kaitseb köögivilju hallituse ja riknemist põhjustavate bakterite eest seni, kuni on tekkinud piisavalt piimhappebaktereid.

3. Keeda iga purgi kohta 1,5 liitrit soolvett ja lase sel jahtuda. Üldine reegel soolvee valmistamiseks on 10–15 g soola 1 kg köögiviljade või 1 sl soola 1 liitri vee kohta.

4. Lao köögiviljad tihedalt purki nii, et jääks võimalikult vähe õhuruumi. Vala peale käesoe soolvesi ja jälgi, et kõik köögiviljad oleksid veega kaetud.

Hea on jätta purgi ülemisest äärest 5–8 cm vaba ruumi, et hapnemisel tekkiv vedelik üle ääre ei tõuseks.

5. Oluline on, et köögiviljad oleksid üleni soolvee sees. Selleks aseta kõige peale puhas väike taldrik ja kivi või muu raskus ning kata purk puhta köögirätikuga, mis kaitseb anuma sisu tolmu ja muu õhus lendleva eest.

6. Järgnevatel päevadel kontrolli, kas juurviljad on ikka soolveega kaetud. Vajadusel suru neid allapoole.

Juhul, kui lahuse pinnale tekib vaht, eemalda see puhta lusikaga.

7. Lase purgil toatemperatuuril (18–20 kraadi) seista kuni hapnemisprotsess on käivitunud. 2–3 päevaga peaks see käimas olema.

Kolmandal päeval on hea maitsta. Kui maitse on meeltmööda hapukas ja soovid krõmpsu ampsu kohe nautida, siis nüüd ongi selleks õige aeg. Kui kõike kohe ära ei söö, sulge purk kõvasti kaanega ja aseta külmkappi või keldrisse, see aeglustab edasist hapnemisprotsessi.

NB!

  • Kui soovid hapendatud köögivilju talveks säilitada, jäta purk jahedasse ja ära ava seda enne hapnemise lõppemist. Hapnemise protsess lõpeb 4–6 nädala jooksul.
  • Ära võta köögivilju purgist näppude või mustade söögiriistadega, nii võivad sinna sattuda mikroobid, mis takistavad protsessi.
  • Hapendatud köögivilju söö kuumtöötlemata, muidu kaovad nende head omadused.

💌 Liitu ka Elsavie uudiskirjaga, et saada igal nädalal kasulikku infot oma tervise heaks.

liitu uudiskirjaga

Iganädalane uudiskiri, kus räägime tervisliku ja tasakaalustatud elu loomisest ning kuidas parandada kõhutervist ja luua jätkusuutlikke harjumusi

blogi