Reading Time: 3 minutes

Rohkem kui silmaga nähtavaid organisme on sinu ümber neid, keda mikroskoobita näha ei saa.

Sa mitte ainult ei ela koos mikroobidega, vaid pakud neile oma olemasoluga ka sobivat elukeskkonda ja vastastikku kasulikku koostööd.

Sina ja su bakterid

Sinu organismis elab baktereid peaaegu sama palju kui on su keha enda rakke: kaalult on neid tegelasi kokku umbes 1–2 kg. Bakteritele lisanduvad veel viirused ja pärmseened. 

Mikroorganisme leidub sinu organismis pea kõikjal: neid on nahal, suus, hingamis- ja suguteedes ning arvatakse, et isegi varasemalt steriilseks organiks peetud ajus.

Kõige rohkem mikroobe elab siiski sinu seedetraktis, täpsemalt jämesoole lõpuosas.

Sinu sees elavatest mikroorganismidest on 99% bakterid ➔ bakteritest 99% elab seedekulglas ➔ neist 99% elab jämesooles

Baktereid elab sinu kehas nii palju, et võib tekkida küsimus, mida üldse tähendab inimeseks olemine …

Tegelikult võidki end vaadata kui ökosüsteemi, kus tervist mõjutavad sinu enda geenid, mikroorganismide geenid ning nende kahe koosmõju.

Sinu kõhubakterid

Kõige rohkem baktereid sinu jämesoole lõpuosas ehk pärasooles.

Sinu seedetraktis leidub keskmiselt sadakond erinevat liiki mikroobe. (Kokku on inimorganismis elavaid soolebaktereid 1000–2000 liiki.)

Need bakterid on tihedalt seotud sinu tervisega ning tänaseks on leitud väga palju seoseid, mille kaudu soolebakterid mõjutavad kogu organismi toimimist.

Seepärast on oluline, et sinu soolestiku mikrobioom oleks mitmekesine ja tasakaalustatud. Kui mikrobioomi tasakaal häirub, nõrgeneb organismi kaitsevõime ning on soodustatud erinevate haiguste väljakujunemine.

Kuidas mikrobioom sinu immuunsüsteemi toetab?

Kui olid veel ema kõhus, hakkasid su mikrobioom ja arenev immuunsüsteem omavahel suhtlema ja koos kujunema.

Eriti olulised olid aga esimesed eluaastad, mille jooksul bakterite arvukus ja liigirikkus kasvasid jõudsalt. Sel perioodil tekkis sul taluvus bakterite osas, kellega olid sünnist saati kokku puutunud ja immuunsüsteem harjus nendega ära.

Võimalikult tugeva immuunsüsteemi kujunemiseks pidid sa esimestel eluaastatel kokku puutuma erinevate keskkondadega ja väga hea, kui viibisid palju õues.

Täiskasvanuna paikneb umbes 80% sinu immuunsüsteemist soolestikus. Siin on olulisel kohal just soolestiku bakterid, mis toetavad sinu immuunsust mitmeid teid pidi:

• bakterid toodavad signaalmolekule, mis reguleerivad sinu immuunsüsteemi, närvisüsteemi ja ainevahetust;
• head bakterid võitlevad kahjulike bakteritega toitainete ja elukoha eest ning toodavad kahjulike bakterite vohamist piiravaid aineid ehk bakteriotsiine;
• bakterid toodavad ühendeid, mis soodustavad soole seina seestpoolt kaitsva lima teket, mis omakorda takistab organismile kahjulike bakterite ja ühendite pääsu soolest vereringesse.

Mikrobioom toetab sinu seedimist

Ilma soolestiku bakteriteta saaksid sa toidust 10–15% vähem energiat!

Bakterid lagundavad kiudained erinevateks organismile olulisteks ühenditeks, sh lühikese ahelaga rasvhapeteks, milledest olulisemad on äädikhape, võihape ja propioonhape.

Need ühendid on tähtsad energiallikad nii sinu keharakkudele kui ka bakterite rakkudele. Näiteks saavad soolestiku epiteelrakud kuni 70% kogu vajalikust energiast võihappest.

Lisaks eelnevale toodavad soolestikubakterid veel organismile olulisi K-vitamiine ja erinevaid B-grupi vitamiine.

On leitud, et mikrobioomi tasakaalu häirumine võib soodustada ainevahetushäirete tekkimist, sh ülekaalulisust, rasvumist ja II tüüpi diabeeti. Muutused mikrobioomis mõjutavad energia kättesaamist, insuliini resistentsust ning ainevahetuse signaalradasid.

Mikrobioom toetab sinu vaimset tervist ja vastupidi

Mikrobioom mõjutab sinu meeleolu ning ärevus ja pidev stress mõjutavad omakorda mikrobioomi seisukorda.

Soolestik ja aju on omavahel seotud kõhu-aju telje kaudu, kus suhtlus käib närvisüsteemi, immuunsüsteemi ja hormoonide vahendusel.

Näiteks toodetakse ca 90% „õnnehormoon“ serotoniinist soolestikus. Aju saadab aga omakorda signaale, mis mõjutavad seda, kes meie soolestikus elavad.

Mikrobioomi eest hoolitsemine

Viimastel aastatel on soolestiku mikrobioomi üha rohkem tunnustatud kui tähtsat inimese tervist mõjutavat tegurit.

Mitmekesine ja tasakaalus soolestiku mikroobide kooslus on oluline kogu organismi tervise tagamiseks ning tõsiste krooniliste haiguste väljakujunemise ennetamiseks.

Heade kõhubakterite toetamiseks on sul oluline saada toidust piisaval hulgal kiudaineid, mis omakorda on söögiks sinu soolebakteritele.

Kiudaineid saab su keha AINULT taimsest toidust, mistõttu on tähtis süüa iga päev piisaval hulgal taimi. Oleme sel teemal pikemalt kirjutanud selles postituses.

Süües enam värsket taimset toitu ja vähendades töödeldud toitude osakaalu, teed head oma kõhuelanikele ning tervisele tervikuna 😊.

PS! Kui tunned, et viimane mõte sind kõnetab, aga toitumise muutmine tundub esimese hooga liiga suure väljakutsena, alusta lihtsamast ja paku oma kõhubakteritele Elsavie kiudainesegusid, mis on loodud koostöös Eesti teadlastega ning mõeldud just soolestiku mikrobioomi tasakaalustamiseks.