MIS ON MIKROBIOOM? MIKS ON SEE OLULINE?

Reading Time: 3 minutes

Rohkem kui silmaga nähtavaid organisme, on meie ümber neid, keda mikroskoobita näha ei saa. Me mitte ainult ei ela koos mikroobidega, vaid pakume neile oma olemasoluga ka sobivat elukeskkonda ja vastastikku kasulikku koostööd. Inimese organismis elab baktereid peaaegu sama palju, kui on keha enda rakke – kaalult moodustavad nad kokku umbes 1-2 kg. Bakteritele lisanduvad veel viirused ja pärmseened. 

Mikroorganisme leidub inimese organismis pea kõikjal: neid on nahal, suus, hingamis- ja suguteedes ning arvatakse, et isegi varasemalt steriilseks organiks peetud ajus. Kõige rohkem mikroobe elab siiski meie seedetraktis, täpsemalt jämesoole lõpuosas.

Inimese sees elavatest mikroorganismidest on 99% bakteridbakteritest 99% elab seedekulglas neist 99% elab jämesooles

Baktereid elab meie kehas nii palju, et võib tekkida küsimus: „Kui palju sa oled inimene?“ Tegelikult võib inimest vaadata kui ökosüsteemi, kus tervist mõjutavad meie enda geenid, mikroorganismid ning nende koosmõju.

Nagu juba öeldud, siis kõige rohkem elab baktereid meie seedetrakti lõpus, kus on ka kõige suurem bakterite mitmekesisus. Ühe inimese seedetraktis leidub keskmiselt sadakond erinevat liiki mikroobe. Kokku võib erinevaid soolebaktereid olla 1000 – 2000 liiki. Need bakterid on tihedalt seotud meie tervisega ning tänaseks on leitud väga palju erinevaid seoseid, mille kaudu soolebakterid mõjutavad kogu meie organismi toimimist.

On oluline, et soolestiku mikrobioom oleks mitmekesine ja tasakaalustatud. Kui mikrobioomi tasakaal häirub, nõrgeneb organismi kaitsevõime ning on soodustatud erinevate haiguste välja kujunemine.

Mikrobioom toetab immuunsüsteemi

Juba enne lapse sündi hakkavad mikrobioom ja arenev immuunsüsteem omavahel „suhtlema“ ja koos kujunema. Eriti olulised on esimesed eluaastad, mille jooksul bakterite arvukus ja liigirikkus kasvavad jõudsalt. Sel perioodil tekib taluvus bakterite vastu kellega oleme sünnist saati kokku puutunud. Nende bakteritega, mis pole põhjustanud haigusi, on immuunsüsteem harjunud. Selleks, et kujuneks välja võimalikult tugev immuunsüsteem, peab laps oma esimestel eluaastatel puutuma kokku erinevate keskkondadega. Tänapäeval on probleemiks suurenenud allergiate hulk. Üheks selle põhjuseks arvataksegi olevat liiga steriilsetes tingimustes üles kasvamine.

Umbes 80% immuunsüsteemist paikneb soolestikus. Siin on olulisel kohal just soolestiku bakterid, mis toetavad meie immuunsust mitmeid teid pidi:

  • toodavad signaalmolekule, mis reguleerivad meie immuunsüsteemi, närvisüsteemi ja ainevahetust;
  • kaitsevad ohtlike bakterite eest –  võitlevad kahjulike bakteritega toitainete ja elukoha eest ning toodavad kahjulike bakterite vohamist piiravaid aineid ehk bakteriotsiine;
  • toodavad ühendeid, mis soodustavad soolestikku kaitsva lima teket. Soolerakke kattev limakiht takistab organismile kahjulike bakterite ja ühendite sissepääsu organismi. Lima mitte ainult ei moodusta tugevat barjääri, vaid annab ka toitaineid soolerakkudele. Soolepõletike korral jääb limakiht õhemaks ega täida enam oma kaitsvat ülesannet.

Mikrobioom toetab seedimist

Ilma soolestiku bakteriteta saaksime toidust 10-15% vähem energiat. Bakterid lagundavad kiudained erinevateks organismile olulisteks ühenditeks, sh lühikese ahelaga rasvhapeteks, millest olulisemad on äädikhape, võihape ja propioonhape. Need ühendid on olulised energiallikad nii inimese- kui bakterirakkudele. Näiteks saavad soolestiku epiteelrakud kuni 70% kogu vajalikust energiast võihappest. Lisaks toodavad soolestikubakterid organismile olulisi K-vitamiine ja erinevaid B-grupi vitamiine.

On leitud, et mikrobioomi tasakaalu häirumine võib soodustada ainevahetushäirete tekkimist, sh ülekaalulisust, rasvumist ja II tüüpi diabeeti. Muutused mikrobioomis mõjutavad energia kättesaamist, insuliini resistentsust ning ainevahetuse signaalradasid.

Mikrobioom toetab vaimset tervist

Mikrobioom mõjutab meie meeleolu! Ärevus ja stress mõjutavad omakorda mikrobioomi!

Soolestik ja aju on omavahel seotud keerulise telje kaudu, kus suhtlus käib nii närvisüsteemi, immuunsüsteemi kui hormoonide vahendusel. Soolestikus toodetakse ühendeid, mis mõjutavad meie meeleolu, emotsioone ja isegi mälu. Näiteks toodetakse 90% “õnnehormoon” serotoniinist soolestikus. Aju saadab aga omakorda signaale, mis mõjutavad seda, kes meie soolestikus elavad.

Viimastel aastatel on soolestiku mikrobioomi üha rohkem tunnustatud, kui tähtsat inimese tervist mõjutavat tegurit. Seoseid inimese tervise ja soolestiku mikrobioomi koosluse kohta leitakse üha rohkem ja rohkem. Mitmekesine ja tasakaalus soolestiku mikroobide kooslus on oluline kogu organismi tervise tagamiseks ning ennetamaks tõsiste ja krooniliste haiguste välja kujunemist. Mikrobioomi analüüs võimaldab juba varakult märgata häireid mikrobioomi tasakaalus, et õigel ajal toitumisega oma mikrobioomi tasakaalustada ja sellega ennetada tõsiste terviseprobleemide tekkimist. Vaata, mida ütleb sulle mikrobioomi analüüs.

liitu uudiskirjaga

Iganädalane uudiskiri, kus räägime tervisliku ja tasakaalustatud elu loomisest ning kuidas parandada kõhutervist ja luua jätkusuutlikke harjumusi