Sa võid süüa suurtes kogustes juurvilju ja teha regulaarselt trenni, kuid ei pruugi näha soovitud tulemusi, kui oled pidevalt ärevil või stressis.
Stress mõjutab otseselt sinu seedimist ja kui seedimises on probleeme, on tasakaalust väljas kogu sinu keha.
Miks on oluline seedimist korras hoida?
Kui seedimine on regulaarne ja muretu, siis tõenäoliselt on tasakaalus ka sinu kõhubakterite kooslus ehk mikrobioom.
Nimelt elab sinu organismis baktereid peaaegu sama palju kui on su keha enda rakke. Kõige rohkem elab neid sinu seedetraktis, täpsemalt jämesoole lõpuosas.
Need bakterid on tihedalt seotud sinu tervisega ning tänaseks on leitud väga palju seoseid, mille kaudu soolebakterid mõjutavad kogu sinu organismi toimimist.
Kui su seedimine ei ole regulaarne ning kõhu mikrobioom on tasakaalust väljas, siis see:
nõrgestab immuunsüsteemi;
takistab toitainete omandamist;
ei toeta veresuhkru reguleerimist;
tekitab energiapuudust.
Kuidas stress seedimist mõjutab?
Mäletad seda tunnet, kui sul tekkisid armudes kõhus „liblikad“? Või mõne äreva olukorra tõttu (nt enne esinemist) hakkas sul kõhus „keerama“?
See kõik juhtus seetõttu, et sinuaju ja soolestik on omavahel tugevalt seotud.
Sinu soolestik on emotsioonide (nt viha, ärevuse, kurbuse, elevuse jne) suhtes tundlik. Eriti suurt mõju avaldavad emotsioonid seedimisele ja seda eriti siis, kui oled pikemat aega stressis.
Mis siis täpsemalt juhtub?
Aju aktiveerib stressis olles võitle-põgene-kangestu režiimi ehk et aju valmistab su keha ette ohuolukorraga toimetulekuks. See tähendab, et kõik süsteemid, mida ellujäämiseks vaja ei ole pannakse pausile, sealhulgas seedimine.
Kuna seedeprotsess (sh jääkide väljutamine) on pausil ning kõht ei käi korralikult läbi, siis võib see omakorda tekitada valulikke gaase, puhitust, iiveldust jne.
Tõsisematel juhtudel võib tugev stress aeglustada vere- ning hapnikuvoolu kõhupiirkonda, mis võib viia tasakaalust välja sinu kõhu mikrobioomi ja tekitada põletikku.
See protsess toimib ka teistpidi.
Vähene stressitase alandab kõhu põletikulist seisukorda ja toetab seedetrakti toimimist, kuna lõõgastunud olekus saab sukeha keskenduda toidu seedimisele ja toitainete omastamisele.
Kas kõhutervise olukord mõjutab ka stressitaset?
Viimaste aastate jooksul on tehtud palju uurimustöid, mis kinnitavad aju ja soolestiku omavahelist suhtlust ning need näitavad selgelt, et nii lühi- kui pikaajaline stress mõjutavad sinu kõhubakterite tasakaalu.
Stress loob olukorra, kus on rohkem neid baktereid, mis tervist ei toeta. See omakorda võib viia ärevuse ning depressioonini.
Kuidas täpsemalt?
Teadlased on leidnud, et 90% õnnehormoonist serotoniinist sünteesitakse soolestikus (mitte ajus, nagu võiks esmapilgul arvata).
Nõnda ongi, et kui kõhubakterite kooslus on tasakaalust väljas, ei toimu ka õnnehormooni sünteesimist sellisel määral, mis stabiilset vaimset tervist toetaks.
Ehk kõhutervise eest hoolitsemine toetab tõepoolest sinu vaimset tervist!
Enne söömist tee kolm rahulikku ja sügavat hingetõmmet ning proovi kogu söömise vältel keskenduda ainult toidule – maitsele, tekstuurile ja lõhnale.
Vajadusel tee ka söömise vahepeal sügavamaid hingamisi. Nii annad sa kehale rahustava signaali ja keha saab keskenduda seedimisele.
✌️ NIPP NR 2
Selleks, et keha saaks toota rohkem õnnehormoone ja kergemini jääke väljutada, hakka oma menüüsse lisama erinevaid taimi.
Miks?
Sest ainult taimedes leidub kiudaineid, millest toituvad sinu head kõhubakterid. Kui nemad on toidetud ning rõõmsad, saavad nad ka sinu heaolu eest hoolitseda.
Söö külluses järgnevat:
täisteravilju (kaer, oder, rukis);
kaunvilju (oad, kikerherned, läätsed);
juurvilju (kõige kiudainerikkamad on nt avokaado, kapsalised, porgand, sibul);
