Bristoli skaala järgi liigitatakse kõhulahtisuseks 5.-7. tüüpi väljaheidet.
Tüüp 5 – Pehmete tükkidena esinev väljaheide liigitub mõnede spetsialistide arvates normaalse alla, aga teised ütlevad, et see viitab siiski kõhulahtisusele. Seega ütleks, see on midagi normaalse väljaheite ja kõhulahtisuse vahepeal.
Tüübid 6 ja 7 – Need näitavad tõesti kõhulahtisust. 6. tüübil on vedela pudru taoline konsistens ning tüüp 7 on täiesti vedel.
Mis kõhulahtisust tekitab?
Põhjuseid võib olla mitmeid, aga peamine on aru saada, kas see on lühiajaline või krooniline probleem.
Akuutne ehk lühiajaline kõhulahtisus
Lühiajalist kõhulahtisust on tõenäoliselt põdenud kõik meist. Tavaliselt möödub see mõne päevaga.
Akuutne kõhulahtisus võib olla bakteriaalne, viiruslik, parasiitide põhjustatud infektsioonist tulenev nn reisija kõhulahtisus või mõne toidu tagajärjel tekkiv nähtus.
Peale söömist tekkiv vedel väljaheide võib viidata toidumürgitusele, laktoositalumatusele, infektsioonile, magneesiumi üle tarbimisele või lihtsalt kohviga liialdamisele. Vedelat väljaheidet võivad põhjustada ka vürtsikad või rasvased toidud.
Selline kõhulahtisus ei ole kehale suur probleem, sest sellest taastud kiiresti. Pane lihtsalt tähele, et jood piisavalt vett vedelikukaotuse tasa tegemiseks.
Krooniline kõhulahtisus ehk pikaajaline probleem
Raske või tihe kõhulahtisus, mis võib väldata nädalaid või rohkemgi, näitab tõsisemat terviseprobleemi ning vajab kindlasti meditsiinilist tähelepanu.
Selline kõhulahtisus on tavaliselt mõne soolestiku haiguse, toidutalumatuse, või muu häire näiteks tsöliaakia või Crohn’i tõve tagajärg.
Milliseid probleeme võib krooniline kõhulahtisus põhjustada?
Peamiselt tekib kõhulahtisuse tagajärjel vedelikupuudus, sest keha kaotab kiirelt palju vett ja soola.
Kui kaotatud vee ja soola koguseid kiiresti ei taastata, hakkab keha “kuivama” ning ei saa piisavalt vett ja vedelikke, et oma normaalseid funktsioone täita. See võib lõpuks kaasa tuua krambid, madala vererõhu, neerude töö lakkamise või isegi koomasse langemise.
Toit läbib seedesüsteemi liiga kiiresti. Sinu keha jääb toitainepuudusesse, sest toitainetel ei ole piisavalt aega verre imenduda.
NB! Kui sul on krooniline kõhulahtisus, peaksid võimalikult kiiresti oma perearsti külastama.
Kuidas kõhulahtisust leevendada?
Kroonilise või väga tõsise kõhulahtisuse puhul tuleks aru saada selle põhjustest ja arstiga konsulteerida. Aga mõned muudatused toitumises võivad samuti abiks olla.
Kõige olulisem on vedelikuvaru taastamine. See tähendab lihtsalt seda, et tuleks juua rohkem vett või elektrolüütidega jooke nagu näiteks spordijoogid või kookosvesi.
Tarbi rohkem geeljaid vees lahustuvaid kiudaineid. Need leevendavad sinu seedimist ning aitavad vältida ärritust. Kaerahelbed, mustikad, linaseemned ja psüllium sobivad selleks hästi.
Väldi kõhtu lahtistavaid puuvilju ja marju, nagu näiteks õunad, ploomid, maasikad, sõstrad ning vees mitte lahustuvaid nisu ja rukki kliisid, mis võivad soolt ärritada (aga aitavad hästi kõhukinnisuse puhul)
Abiks võib olla ka meie punane kiudainesegu “Calm Your Rumbly Tummy”, mis aitab muuta seedimist sujuvamaks ja vähendada põletikku.
Kui kõhulahtisuse põhjustajaks on toidutalumatus (tee enne kindlasti toidutalumatuse test!), siis tuleks neid toite vältida või tarbida neid väiksemates kogustes. Kõige tavalisemad toidutalumatuse tekitajad on gluteen, laktoos ja kaseiin.
